Ma olen viimasel ajal päris palju enda peale mõelnud. Ausalt, viimased aastad olen ma elanud nii, et olen lasknud teistel inimestel end mõjutada igas suunas … kuidas peaksin mõtlema, mida tegema, mida mitte tegema.Ja kõige hullem on see, et olen tahtnud kõigile end tõestada.Tahtnud näidata, et ma hoolin, et ma olen olemas, et ma olen “õige inimene”.Aga selle kõige juures olen ma ise kuhugi tahaplaanile jäänud.Mind on sageli peetud inimeseks, kes mõtleb ainult enda peale.Ja ma olen seda kuulnud nii palju, et vahel hakkasin isegi uskuma.

Tegelikult on see täielik vastupidi.Ma olen alati andnud endast 110%, et teistel oleks hea … et mu lastel oleks kõik olemas, et neil oleks turvaline ja soe kodu, et keegi ei tunneks puudust.Selle kõige käigus olen ma ise kandnud endas nii palju negatiivsust, et lõpuks muutus see koormaks, mis lihtsalt väsitab ära.Ühel hetkel ma lihtsalt peatusin.

Istusin ja mõtlesin: hallo Merka… see ei saa nii jätkuda.Sa ei saa igavesti kanda teiste muresid enda õlgadel.Sa ei saa lasta teiste arvamustel määrata, kes sa oled.Nagu te teate, olen ma aastaid võidelnud paanikahoogude ja ärevushäiretega.Ja ausalt öeldes ….need, kes pole seda ise kogenud, ei saa iial lõpuni aru.On nii lihtne öelda teisele: “Ära mõtle üle, küll läheb paremaks, pole sul häda midagi.”Aga need sõnad ei tee asja paremaks.Kui su ärevus on jõudnud sinnani, kus see pole enam ainult peas, vaid hakkab ka füüsiliselt välja lööma, siis see on täiesti teine maailm.Aga tead, ma olen otsustanud.Ma olen otsustanud end vabaks lasta kõigest, mis mind enam ei teeni … negatiivsetest inimestest, halbadest mõtetest, süütundest ja vajadusest kõigile meeldida.

Sest tõde on see: kõik ei saagi kõigile meeldida.Ja see on täiesti okei.See on minu elu.Minu mõtted.Minu teekond.Ma tahan olla oma laste jaoks rõõmus ja rahulik ema,mitte see, kes on pidevalt mossis, sest laseb end mõjutada teiste mustast energiast.Nii et siit algab minu uus peatükk —üks kergem, vabam ja päriselt minu oma.