Neli päeva, üle 40 000 sammu ja aus ülestunnistus … ma ei ole väsinud.Ma ei ole kange.Ma ei ole suremas diivanil. 😄Vastupidi… ma tunnen end iga päevaga aina kergemalt ja paremini.

Kui aus olla, siis enne alustamist mõtlesin ka, et küll jalad valutavad, keha protestib ja kolmandaks päevaks rooman ringi.

Aga ei midagi sellist. Keha on hoopis nagu tänulik, et lõpuks ometi liigutatakse veel rohkem.Täna oli kuidagi eriti hea tunne .. sammud tulid peaaegu märkamatult.

Mitte sundides, vaid loomulikult. Ja see on minu jaoks suur üllatus, sest tavaliselt tundub 10 000 sammu mingi “projekt”, mitte lihtsalt päevane liikumine.

Pea on ka kuidagi selgem. Mõtted ei jookse nii hullult ringi ja tuju on stabiilsem. Selline tunne, et sees on rohkem ruumi… ja õhku.Ja mis kõige ägedam — ma ei tee seda enam ainult tahtejõuga.

Ma juba TAHAN liikuda.See on vist see hetk, kus harjumus hakkab vaikselt tekkima.

40 000 sammu on tehtud, aga tunne on, nagu oleks alles soojendus.Kui nii edasi läheb, siis ma ei tea, kes mind 60 päeva pärast peatada suudab 😄

Päev 4 ✔️

Enesetunne: üllatavalt hea

Motivatsioon: olemas

Liikumisisu: kasvab iga päevaga 👣